Meie hobused on meie sõbrad ja koostööpartnerid. Nad on harjunud inimestega suhtlema, see on nende töö. Osa me hobustest töötab teraapia-, osa koolitustöös. Kuna nad puutuvad igapäevaselt kokku paljude erinevate inimkarakteritega, pöörame suurt tähelepanu sellele, kuidas see neid endid mõjutab ning arvestame alati nendepoolsete märguannetega. See tagab turvalisuse tööks inimestega.

Kõige turvalisem hobune on stressivaba hobune. Me ei kohtle oma hobuseid kunagi ebaõiglaselt ega julmalt. Seetõttu on nad suhtlemisaltid ning inimeste suhtes usaldavad. Nende elamistingimused on võimalikult looduslähedased ning nende elukeskkonda luues on arvestatud hobuse kui karjalooma/saaklooma vajadustega.

Meie hobused pole „dresseeritud“ käske täitma, vaid on kutsutud suhtlemisprotsessi, kus kummagi osapoole puhul kehtivad teatud reeglid: hobuste puhul arvestame nende liigiomase käitumise ja tavapäraste reaktsioonidega – nende instinktiivne käitumine on meile õppevahendiks. Inimesele kehtivaid reegleid tutvustame kohapeal. Turvalisuse tagab teadlikkus. Sedalaadi lähenemine põhineb teadmistel, kogemustel, märkamisel ja hoolimisel. Ning sellisel puhul vastavad hobused omapoolt usalduse ja koostöövalmidusega.

Ometi jääb hobune vaid hobuseks, mistõttu peab inimene võtma vastutuse oma käitumise eest selle suure looma läheduses.